oma esimese mootorratta - kes seda jawat võrriks, sääreväristajaks või muuks solvab, saab isiklikult minu käest keretäie tappa - ostsin 2002. aasta juulis. esmalt ostsin kiivri, siis tegin jawaliigud ja üürisin garaaþi ja siis ostsin jawa. siis ostsin tööriistakomplekti ja tegin load ja veel ühed liigud.
ja siis läksid ilmad külmaks, lumi tuli maha ja mul polnud muud teha kui kevadet oodata. ajaviiteks ostsin välismaalt kiivri külge karvased kõrvad.
keset külma pakast tungisin ühte motopoodi ja pärisin jawa-peeglite järele. pakuti loodetust kaks korda kallimat pakendis kaupa, ainult et keegi ei teadnud, kas need mulle ka sobivad. näeme, mis tulevik toob (loe: ootame pappi).
plaanis on igatahes hakatuseks paar peeglit ja veidi värvi. sellest tuleb kindlasti üle linna chopper (karmo 2002), nii et olge valmis. sest siis me teeme karmoga gängi.
*****
tulevik tõi palju pappi. nii palju, et mõtted liikusid peeglite ostmisest uue ratta ostmiseni. aga ega seetõttu jawa veel peremehe ja hooleta jäänud, temaga seotud projektid jäid endiselt kavva. lihtsalt et see sai jüri öö omaks (jawal on juba peeglidki olemas) ja mina ostsin imeilusa kawasaki en500.
*****
vahemärkusena veel, et pärast seda, kui jürg tartust suzuki intruderiga ära sõitis, müüsima jawa ära. kahju oli, aga mis ta ikka niisama seisab, las sõidab parem, tubli ratas on. kui ühel tööpäeval jawa tallinna kesklinna jätsime ja tempo huvides mõlemad Brõnni selga ronisime ning tartusse suzannat vaatama sõitsime, ei tahtnud jaff pärast käima minna. teadsime täpselt, et kõik on perfektselt korras, aga no ei läinud. mõni aeg silitasime ja hellitasime, siis läks. jonnis lihtsalt , eks ta oli solvunud, et teda välja üritatakse vahetada. tulge mulle veel rääkima, et asjadel pole tundeid! aga tagasi minu mootorite juurde.
*****
sellise.
see on 1995. aasta mudel, kasutatud, aga hästi hoitud ja muinasjutuliselt ilus. temaga mingeid suuri pidustusi miskipärast ei kaasnenud.
see pole küll kuigi naiselik, aga ma lisan ka tehnilised andmed: kahesilindrine neljataktiline R-mootor, vesijahutusega. 37KW (46 hobujõudu), 500cm3.
kunagi tahaks talle tagaistuja seljatoe muretseda. nahkkotid külgedele ostsin, raamid kottide jaoks olid juba alguses olemas. esialgu soetasin iseendale adekvaatse sõiduvarustuse - kaitsmetega jope, mõned kindad ja kiivrialuse maski, maitsvad püksid ja kiivri sisse kommunikatsioonivahendid. aijaa, ja teki õmblesin talle täitsa ise. punase.
kevad on eriti põnev aeg, sest siis saab korraga ära proovida kõik selle varustuse, mis talve jooksul on soetatud. uued soojad püksid ostutusid mitte nii soojadeks, kui ma lootsin, samuti uued paksud kindad. (tuleb ikka soe tuulekindel pesu ja käepidemesoojendused panna.) kommunikatsioon lubas linnakiirusel üsna vabalt suhelda nii ühe ratta seljas nn tibikomplektiga kui kahe ratta seljas, st kahe saatja vahel. maanteekiirusel oli tibikomplektiga miskipärast kehvavõitu heli, aga kahe rattaga kuulis teise juttu üsna vabalt. mine võta kinni, miks see nii on. aga suvine reis lätti ja läbielatud mõõdukas uputus riia servas võtsid kommunikatsioonilt viimase elujõu. kusjuures niimoodi, et kui vahetasime välja kõik juhtmed, peakomplektid ja isegi saatjad, ei töötanud ikka miski. see ei ole ju võimalik? tulge, ma näitan.
aga Brõnn on seni tubli olnud. ostsin talle ka raamatu,
kust saan lugeda, mis teha, kui ta haigeks peaks jääma. aga selle
pani üks jobu mult pihta. esivanemal hakkas must kahju ja ta tellis mulle
uue. selle panen ketiga enda toas radiaatori külge kinni ja kui on vaja
lugeda, tuleb seal lugeda. toaust hoian ka igaks juhuks lukus. sest igasugu
koeri liigub, on elu õpetanud (ainult et mina ei võta kunagi õppust).
Brõnni pärast võiks teha isikliku autopesula, kuhu ainult väga häid autosid ja tsikleid pessu võetakse. midagi nagu Studio54 klubimaailmas oli, aga meil on ukse peal sunnidega härg, kes ütleb, et sinu auto on liiga kole ja sinu auto on liiga roosa.
vist pole vaja mainida, et terve linn väga tahab just seal pesta ja ega seda kellelegi ei juleta öelda, et "kuule, mind ei lastud sinna pesulasse sisse, öeldi, et aknad on liiga tumedad ja kleepekad nõmedad". küll aga räägitakse uhkelt sellest, kui sisse lasti, meeldivast pesust, ilusatest inimestest ja maitsvatest kiluvõileibadest, mida pesu kõrvale pakuti. Ja iseendale teen alet.
Brõnni elu koos minuga
| veebruar 2003 | 44 600 | lähen Motodepoosse üht Suzuki Savage'it vaatama, kuid pilk jääb 1995. aasta Kawasaki EN500-le, mille nädala pärast ära ostan. proovisõitu ei saa teha, sest lumi on maas. kas see segab tavaliselt tsikliostmist? |  |
| 14. märts 2003 | 44 600 | ilm lubab ratta poest ära sõita, oma garaaži. hääl on jumalik ja sõit lihtsalt nauding. suuremate pidustusteta saab ratta nimeks Brõnn. lund on veel liiga palju maas. | |
| 22. märts 2003 | 44 670 | bensiinipaagi kork lekib, kütus niriseb pisikeste ojadena mööda paaki sadula suunas. korki lahti kruvides selgub, et kolmest või neljast ettenähtust on kruvide all üks tihend. improviseeritud kummilutud täidavad tihendite ülesande ausalt ära ja enam ei leki tilkagi. õpin tasapisi. näiteks et kõik tsiklimehed on head sõbrad ja lehvitavad üksteisele, kui liikluses kohtuvad. alguses ma ei julge kätt tõsta, aga tegelikult on see väga tore. eriti kui miski suurem gäng vastu tuleb. |
 |
| 16. aprill 2003 | 44 800 | Brõnn ei käivitu, sest aku on tühi. selgub, et hävinud on kaks kolmandikku elektroodidest, aku töövõimest on järel kolmandik. kurat teab, kui vana see aku on. peaks vist uue ostma. täis ta igal juhul läheb ja Brõnn pärast seda käivitub. | |
| 18. aprill 2003 | 44 800 | õlivahetus. ma ise vahetasin! | |
| 20. mai 2003 | 45 250 | parklas tagurdab mulle ja Brõnnile otsa sinine bemm, nii et me ümber kukume. juht on munapea ja sõidab pärast mokaotsast vabandamist minema. aitamata meid püsti ja küsimata, kas midagi juhtus ka. juhtunuks, oleks ma mädas nagu mustlane hädas, sest kõik tuleks endal kinni maksta. aga - on ikka kuramuse ülbureid olemas! peeglisse ei vaata, tagurdan kuhu tahan, ja jätan naise kahesajakilose rattaga ümberlükatuna maha! mul on bemm! |
|
| 25. mai 2003 | 45 350 | ristmikul enne vasakpööret pidurdades kuulen tagant meeleheitliku pidurdamise hääli. peeglist näen valget bemmi, mis mu taga juba jupp aega tilpnenud, nii ligidal et võiks mu tagarehvi limpsid. võtan käe pidurilt ja sõidan veidi edasi, et ta enne minuni jõudmist pidama saaks. ei aita - käib mats, kolks ja klõbin ning auto lükkab mind veel edasi. sõidab siis ettevaatlikult ehmunud-kurva näoga - sealsamas ristmikul - mulle kõrvale ja küsib aknast "ega te haiget ei saanud?" üks pilk talle, ja vastan "ei, aga sind ma tean küll, poiss!" seepeale ehmub poiss päriselt ära ja küsib sosinal "kes te olete?!" (siinkohal peaksin ma hauatagusel häälel ütlema, et ma tean, mida ta tegi eelmisel suvel, ja hirmuäratava mürina saatel lahkuma.) võtan kiivri ja prillid peast ja esitlen end. tunneb ära küll. ja hoopis sõbralikum kui eelmine bemm. Brõnniga õnneks ei juhtunud midagi, põkkumine oli nõrk ja sellestki võttis suurema osa rehv enda peale. vaid numbriplaat kaardus ühest nurgast. hiljem, tõsi, selgus, et mu pidurituli põles - kogu aeg. ma ei tea, kas ka kirjeldatud juhtumi ajal ja kui, siis on poisil tõesti vähem süüd kui alguses tundus. ehkki minu plinkiv vasak suunatuli pidanuks vihjama, ja pikivahe on ka tore asi. aga tegime tule korda ja nüüd ta ikka süttib alles siis, kui ma pidurdan, ja kustub pärast ära ka. |
 |
| 15. juuli 2003 | 46 900 | näitasin Brõnnile hästi lähedalt kruusa pärast seda, kui ühte 90-kraadisesse kurvi liiga kiiresti sisse sõitsin. kurviga asfaldil sain napilt hakkama, aga KOHE pärast seda oli suur tee ja vaja pidurdada, selle pidurduse peal (vasaku teepeenra kruus, st olin kurvi juba päris laiaks hammustanud) läks Brõnn alt ära. kui (õnneks kaasas olnud) mehed Brõnnil lenksu otseks keerasid ja natike laibarauda väänasid, sain omal jõul garaazhi (veidi üle 30 km) sõita, ehkki käiguvahetus vasaku jala valu tõttu raske ja iga saja meetriga üha valusam oli. selle sidusid arstionud järgmisel päeval kinni - ei õmblusi, ei luumuresid õnneks - ja tasapisi ta paranes. Brõnni spidomeeter tahtis keevitamist - tagasi ratta külge. selle tegi Vihuri-mees ära. no kuidas sa saadki mitte teha, kui miniseelikus lonkav tibi tuleb ja kurdab, et tsikkel läks katki... ja vasak suunatuli tahtis asendamist, selle klaas jäi kildudena ristmikule. see kõik, mis pärast neid kosmeetikatöid tuli, oli üks väga suur õnnetus, mis läks Jüri Ööle (kuna minul polnud raha) maksma 800 krooni ja minule Brõnni manuaali. tegelikult oli Brõnn terve ja korras ja võinuks kohe teele minna. rohkem nagu ei tahagi rääkida. ja ema, kui sa seda nüüd loed... no ma ei tahtnud sulle sellepärast öelda, et siis sa muretsed liiga palju. plaanisin öelda siis, kui juba tagasi sadulas olen ja kauem aega on möödas - sest siis sa ehk suudad mõelda, et ma õppisin sest kukkumisest ühtteist (Brõnni, tee ja enda koostöö kohta). ja pealegi näed, et saan sõita ka kukkumiseta. suve pikemad sõidud tulid kõik PÄRAST kukkumist, ja muresid pole olnud. ausalt! |
 |
| 14. september 2003 | 48 millegagi | Elvas võtab mu vanaisa mu kõrvadega kiivri, surub endale pähe ja nendib: täpselt paras. suutmata toimuvat takistada, kiirutstan talle järele - vana mees astub kindlal sammul Brõnni suunas, võtab sadulast maha ronivalt Jürgilt võtmed ja istub selga. paneb käima, annab korra gaasi, nendib: "sportgaas!" ja võtab suuna kraavile. suudab sellest siiski mööda tuigerdada ja sõidab siis vaikselt minema. kaheksa minutit õudust: otsime teda ümberkaudsetel tänavatel taga ja näeme lõpuks vastassuunast naasmas. samamoodi vänderdades. "jube oli!" ütleb ta esimese asjana, kui maha ronib. ei teagi, kummal jubedam oli - meil või tal. olla metsa taga ikka külje maha ka poetanud, aga õnneks seisu, mitte sõidu pealt. |
|
| 15. oktoober 2003 | 48 841 | ilmad on kehvad ja kindlustus saab läbi ja ähvardavad lumega kah veel. tuleb Brõnn oktoobriporist puhtaks pesta ja kevadet ootama panna. ehkki ilmselt ma käin teda ka talvel silitamas ja mööda garaazhikoridore sõidutamas. |  |
| mis päev see oligi? | 48 841 | ilm on taevalik ja kindlustus on tehtud. pakime endale selga kõik uued ja vanad riided ja lähme lootusrikkalt garaaþi. aga Brõnn ei käivitu. ja küünaldele me ligi ei pääse ja üldse. kahju, olnuks hea päev sõitmiseks. tuleb kutsuda Motomees, kes kõik korda seab. järgmisel hommikul teen esimese sõidu - tööle. kui ma jälle raha saan, ostan Brõnnile ka palju uusi asju. õlisid ja igasugu muid vedelikke. loodetavasti saan ma oma uue manuali seks ajaks kätte, muidu ei tihka ise neid asju vahetama minna. |
|
| 21. aprill 2004 | 49 millegagi | jawa sai ka sel kevadel nii kaugele, et võib sõidule viia. igaks juhuks lähen eskordina kaasa, siis saab ka raadiosaatjaid katsetada. ilm on ilge - pime ja külm ja vihma sajab ja maanteel ei saa ükski tont aru, kus on lohk ja kus on muhk. aga kõik, mis peab, käitub eeskujulikult: me saame rääkida ka 100-ga sõites, jawa isegi ei köhi, kui peab sajaga sõitma, ja mõte kuumast teest hoiab minu niutsumist veidi tagasi. aga nüüd on hooaeg päriselt avatud - me saame kahekesi sõita. |
|
| mai 2004 | 49 millegagi | vahetan mootoriõli, jahutusvedeliku, esiamordiõli. piduriõli jääb, sest näeb väga ilus välja. Brõnn on hakanud muheda podisemise asemel tiksuma. no ikka järjest jõhkramalt. enamik asjatundjaist lööb käega: "see on ju kawa!". üldiselt räägitakse, et klapid. eks tuleb teinepäev klappideni pääseda, kui see midagi päästab. aga räägivad ka, et see on üks tänamatu töö - palju keppi, vähe villa. mine võta kinni. |
|
| 6. juuni 2004 | 50 967 | pärast nädalavahetusetäit mittemagamist stardin, kettalukk pidurites. kahe meetri pärast on Brõnn külili. no ütle nüüd lammast! ega midagi ei juhtunudki eriti, hoog oli imeväike. aga õhtul panin süütevõtmed kettaluku kotti. siis teinekord ei unune. | |
| 12. juuli 2004 | 53 781 | teel Viljandist Tallinna avastan spidomeetri klaasilt oma peegeldust vaadates, et üks kõrv on kadunud. iminapp on alles, kõrv minema lennanud. tunnen end kui invaliid, ja väga kurb on ka. õhtul panen sussi aknale, ehk toob päkakas uue. | |
| 31. juuli 2004 | 54 652 | õhtul pärast väikest tiiru Virumaadel Loksale jõudes võib julgelt panna saunaõhtule pealkirja "Mari ja Brõnn 10 000". ühtlasi tähistab see mu sõidustaazhi, sest Jawaga läks teatavasti nii, et kui ratas sõitma sai, tuli lumi maha. |  |
| 10. august 2004 | 55 555,5 | onju ilus number! tõime Tartust Jürgile ka suure chopperi. või no mis nüüd niiväga suure. päeva mõttetera: kui te olete mõned kilomeetrid järjest maanteel mõne rekka taga kinni ega saa mingil põhjusel mööda ja peate 90-100-ga kulgema, siis ärge minge närvi. parem mõelge neile kilomeetritele kui ökominutitele. see oli seni mu pikim päev: 430 km. |
|
| 22. august 2004 | 56 921 | viin klapid regulli, sest see tiksumine, mis kevadel algas, ei meeldi mulle ikka kohe üldse. remondimees vaatab asja üle, keerab klapivahed paika ja ütleb, et suurem osa ebatavalistest helidest tulevat mitte klappidest, vaid nukaketist, mis on lõpuni pingutatud ja käib kolinal vastu miskeid tugitaldu. ja et peaks vahetama välja nii keti kui need tallad, sest kui see kett sealt üle lendab, on kuri karjas, st mootoris. esiotsa lappame mootori siiski kokku tagasi, sest: | |
| 27.-29. august 2004 | 56
821- |
motosurvival. targad onud õpetasid mind ja brõnni omavahel ja teega paremini ja ohutumalt läbi saama. sai tarkusi ja sai nalja ja sai pilte. |  |
| 2. september 2004 | 57 201 | ameerikamaalt saabusid mulle uued kõrvad. nüüd kuulen ainult inglise keeles ja poliitiliselt korrektselt. kõrvade järele sõidan vahelduse ja Brõnni nukaketi säästmise mõttes Jawaga. tema on juba mitu nädalat jõude seisnud ja iga päev vaadanud, kuidas tshoppereid sõitma viiakse. solvumise märgiks viskab ta hakatuseks juba garaazhis mu seljast maha. saan paistes silmalau ja tilga verd. (no tegelikult on asi siiski loodetavasti mitte Jawa solvumises, vaid selles, et mu jalad sealt päris hästi maha ei ulatu ja abitult siplema jäid, kui ratast keskhargilt maha lükkasin. sama abitu olin hiljem ratast manööverdades - siputasin ja siputasin ja kaapisin varbaga liiva laiali, kuni Jürg tuli ja mu seina äärest eemale tiris.) aga sõit Jawaga kulges suurepäraselt, kui mitte arvestada tõika, et mu sõrmed on selle käsipiduri jaoks veidi lühikesed ja kasutasin vaid tagapidurit, mis kannab piduri nime ainult vormiliselt. |
|
| 16. oktoober 2004 | 58 705 | mootori hääl ei kõla nii, nagu ma tahan, et ta kõlaks. lasen tal väga soojaks käia, enne kui ülevaatusele sõidan. sealt edasi remondimehe garaazhi - et see nukakett ometi ära vahetada. et siis veel sõita saaks sel hooajal - loodetavasti on lumeni veel aega. | |
| 18. november 2004 | 58 705 | eile tuli lumi maha. mul on kehtiva kindlustuse viimane päev. ma pole kuu aega oma mootorratast isegi näinud - väidetavalt pole osa vajalikest juppidest ikka veel Jaapanist kohal. no ajab ju jooma! kuulutan hooaja lõppenuks. määrin nahkriided sisse, pakin kiivrid kotti ja panen kõik ära. mitte, et ma neid enne aprilli välja ei otsiks ja suve meenutades selga ei ajaks, aga olgu vähemalt argipäeval eest ära. kohtume aprillis ja seni hoiame pöialt, et jupid enne jõulu ikka kohale tuleks... |
|
| 13. detsember 2004 | 58 705 | saabus viimane vajalik tükk nukaketi vahetamiseks. see lihtsalt on nii, et paari vidina jõudmine eestisse võtab kaks ja pool kuud. | |
| 10. veebruar 2005 | 58 705 | jah, väike televaataja, Brõnn on ikka veel remondis. vahepeal olevat totaalselt kinni olnud siduri mutter. selle lahti kangutamise käigus murdus miski muu, kuid mutter jäi kinni. siis (üleeile) tuli mutter lahti ja nüüd ma siis jälle ootan. seda uut juppi ja kõige kokkulappamist. vahepeal käisin teda vaatamas. oli raam, olid rattad all ja oli lenks peal ning oli aku omal kohal. olid tuled ja kellad. kõik. ülejäänu oli pappkastides ratta kõrval. |
 |
| 19. veebruar 2005 | 58 705 | läänerindel muutusteta. |  |
| 16. märts 2005 | 58 705 | depoos minevat üks Brõnnikujuline rott lammutusse. uut suunatuld ilmselt ei saa, aga see sidurikorv, mis Brõnnil purunes siduri mutri lahti meelitamisel (mida omakorda oli vaja lahti saada nukaketile ligi saamiseks), olevat olemas. no hoiame pöialt. igatahes me oleme sellele korvile oluliselt lähemal kui iial varem. detaile küsi suuliselt, võibolla räägingi. |
|
| 27. märts 2005 | 58 705 | ahaa. ei läinudki väga kaua aega, et tartust paar juppi kätte saada. aga eks kõigel tuleb ju endal järel käia. You want something done, do it yourself!(Jean-Baptiste Emanuel Zorg, 1997). |  |
| 1. aprill 2005 | 58 705 | VALLLMIIIS! veidi enne südaööd teeb Brõnn häält. nukaketi ja klappide kolinad.klõbinad on kadunud, tõesti-tõesti. aga asemele on tulnud oletatavasti siduriketi hääleke. "paar suve saab rahulikult sõita," lubas diagnoosipaneja kohe. igatahes südaöö paiku võis vana-mustamäe öös näha ühte van'i, selle järel käru ja selle peal kroomi. kui garaazhiukse võti luku sisse ära murdus, võis sama pilti näha veel paljudes kohtades. Brõnn jäi esialgu lasnamäele. |
|
| 3. aprill 2005 | 58 705-58 760 | kindlustus tehtud, aku välja vahetatud (täitsa surnud oli), gaasi tagasitõmbe tross ka (täitsa pooleks oli) - võib sõita. kahju ainult, et nii tähtsaks päevaks olin endale sajandi pohmelli organiseerinud. aga tuleb tunnistada, et sadulas tundsin end kindlamini ja tugevamalt kui omil jalul. | |
| 4. mai 2005 | 59 400 ringis | pärast minu elukohavahetust otsin brõnnile signalisatsiooni ja kolin ta enda juurde. | |
| 8. mai 2005 | 59 560-60 000 | elu teine pikim päev - emale tuli kommi viima sõita, aga ema oli natuke eest ära nihkunud. aga vaata kui ilusa numbri sain õhtuks ekraanile. kahjuks jäi pildistamata. | |
| 20.-22. mai 2005 | 60 600-61 000 |
kas nüüd just konkureeriv, aga teine koolitus. kaks neid eestis on ja nüüd ma siis tean, mida kumbki koolituseks nimetab. lähemalt... noh, võibolla saate varsti kusagilt lugeda. |  |
| 15.-20. juuni 2005 | pole oluline | jawa käis rootsis! jawa läks mullu sui uue poisi omandusse, poiss silkas kenasti ka motokooli ja ostis viisaka varustuse. rootsis sõitsid poiss ja jawa üle 1000 kilomeetri, kukkusid paaril korral ümber ja naasid lõpuks siiski isade maale. või noh, poisi isade ja jawa isade maa sõbralikule maale. | |
| 9. juuli 2005 | 62 600 | nägin
ka mina ära, kuidas päris maailmas näevad välja sellised
read: "sõiduauto keeras ette peateel sõitnud mootorrattale.
sõiduautojuht põgenes sündmuskohalt, mootorrattur toimetati
mustamäe haglasse." teel põltsamaale leidsin pärast Koset lauge paremkurvi lõpust, kui sirge algas, end 80-90-ga tumehalli autokapoti poole tuhisemas. "piduritega ei tee siin midagi," jõudsin mõelda, pilk kangestus auto esistangele, mis muudkui edasi veeres ja üha suurema osa teest kattis. ja põikasin napilt ta eest läbi. küljekott riivas autot, nägi taga sõitnud jürg. süda tegi jõnksti, siis naelutasin pilgu peeglisse ja nägin, kuidas auto veelgi edasi veeres ja terve meie sõiduraja oli hõivanud. ja jürg üle kapoti lendas. nagu filmis. süda jättis paar jõnksu vahele. pidur, kätevärina mahasurumine ja tagasi need paarsada meetrit. tumehall parsa oli asendunud teise tumehalli parsaga, kes lahkelt abi pakkus. küsisin, kas tema oli süüdi. ei olnud. ei olnud vist jah. lasin ta minema, ilma et numbrit oleks võtnud (et tunnistaja või midagi), aga pole ka vahet - tema tuli kurvist siis, kui ratas juba pikali. igatahes on jürgi lõual kaheksa õmblust ja varbas miski luu mõrane. kipsi õnneks ei pandud. rattal jooksis korralik loigutäis õli välja ja paremal küljel on kriibitud kõik, mis võimalik, alustades tagumisest suunatulest lõpetades esimesega. *** päev hiljem oli teada auto number, kaks päeva hiljem ka roolis olnud juht ja nädal hiljem oli ta end politseile üles andnud ja süüdi tunnistanud. aitäh kõigile, kes on asjasse puutunud! nüüd siis debatt kindlustusega. |
 |
| 22. juuli 2005 | 63 194 | kusagil ardu kandis teel tartusse kaob brõnnil paariks sekundiks jõud. ehmun, pelgan veidi, aga edasi on korras. paarikümne kilomeetri pärast poomine kordub, põhjalikumalt. brõnn turtsub ja pidurdab end törtsukaupa kuidagi kinni, sõit on suhteliselt hüplik. "sitt bensiin," mõtlen. keerame mäos tanklasse ja otsustame, et valan 98-t peale, aga mitte nestes, vaid selles teises tanklas. naljaga pooleks teen kõne "pange käru valmis, brõnn jonnib!". mõnisada meetrit sõitu ja jälle sama jama. kuulen veel veidraid hääli ka, mis kulmineeruvad signalisatsiooni käivitumise ja mootori väljasuremisega. jään nõutult seisma, aga ei oska nagu midagi teha ka. käivitame, töötab. sõidame tanklani, tangime, ja veel mõnisada meetrit sõitu, kui brõnn jälle uhke huilgamise ja tuledevilgutamise saatel välja sureb. siia me jääme. kaks ja pool tundi põllulillede korjamist ja käru on kohal. ja kaksteist tundi hiljem leiab käbi, kes ratta legoks on võtnud, kusagilt miski juhtme, mille pistik on väsinud. mine võta kinni, äkki peaks tõesti kabe peale üle minema? |
 |
| 2.-8. august 2005 | 63194-65210 | käisime baltikumi uurimas. tegelikult oli see järjekordne katse läbida tartu maantee ilma kiirabi ja/või treileri abita, aga ma läksin väikese tiiruga ja lähenesin talle tartu poolt. ära petsin, tervelt jõudsime koju ja terve tartu maantee vigastusteta ja kõrvalise abita läbida! hind? 2016 kilomeetrit, ligi 90 liitrit bensiini, liiter õli ja mõned uued teadmised. viimastest osa jätan enda teada ja lihtsalt elan edaspidi nende järgi; ülejäänutest valmib seikluslik jutustus, nagu ikka. |
 |
| 19. august 2005 | 65211 | tähelepanelik lugeja arvutab vasematest tulpadest välja, et pärast matka polnud erilist isu tsikliga sõita. õige vastus on siiski see, et pärast mitmesajakilomeetriseid päevi ei tundunud 3-kilomeetrine töölesõit väärtus, mille nimel kiivrit pähe ja tsiklit käima panna. aga asjast. ma ei tegi, kumb olulisem on - kas fakt, et depoosse rehvivahetusse sõitmiseks keeldub Brõnn käivitumast või fakt, et Brõnn saab uue rehvi. rehv saabus eile Riia linnast, sest eestlased Metzeleriga ei kauple. metzeleri oli mul vaja seks et ees juba on selline ja tagumine on 20 000 kilomeetrit vastu pidanud (see on ainult minu all, aga ilmselt oli ta üsna värskelt alla pandud) ja no ma tean küll, et see on raagelt kõva segu ja pidamist tal pole, aga MINU jaoks, kallid kurviskallutajad, on tal piisavalt. mul on, nagu öeldud, 20 000 kilomeetrit olnud aega selles veenduda. mina nimelt ei istu kurvidesse nii sügavalt sisse kui siin mõned, vähemalt mitte vabatahtlikult. ja isegi kui olen sunnitud, siis olen ma näinud seda rehvi mind teel hoidmas ka siis, kui tsikli jalarauad juba asfalti kündsid. käivitumisest nii palju, et hommikul loobusingi, jätsin Brõnni koju ja läksin omapäi minema. õhtul tuli teine katse küünlavahetuse näol. mis oli kenake kepp, sest ükski võti mu küünlaid ei nokkinud. tõime siis depoost parema küünla, keerasime sealtsamast saadud vanad NGK-d peale ja siis pika meelitamise peale läks. kõmm depoosse, rehv alla, kõmm tagasi, kõmm tartusse. enne veel sain tanklas kenakese õppetunni, aga sellest pikemalt teine kord. ja tartu maanteega olen vist jälle sõber. |
 |
| 6. september 2005 | 661199 | juba Leedus valasin liitri õli mootorisse. nüüd Motosügisel veel pea teist sama palju, sest mootor kahiseb ja klõbiseb. jah, küljekaane vahelt lekib, alumine serv on kõik õline ja õli pole vaateaknast näha. Valan peale ja siis jälle on. ja hääl on ka viisakas, kui õli juurde panna. Käbi lubab sinna uue tihendi joonistada, aga loobub sellest plaanist, kui kaane lahti keerab. nimelt on kõik poldid nii lõdva randmega kinni keeratud, et ime on see, et ainult paar liitrit on lekkinud, mitte see, et läbi lasi. (siinkohal tervitused Hendrikule, kes selle kaane kevadel "kinni" keeras.) poldid korralikult ettenähtud tugevusega kinni, silikoon tihendile appi ja uus õli sisse. (viimased 200 kilomeetrit oli seal ca liiter punast Castrolit, liiter mingit Leedu läga (aga vähemalt 10w40) ja pea liiter Tõstamaa miskit diisliõli.) aga kuna ilus on mootori hääl ja õlituli pole ka häiret andnud, peaks kõik korras olema. ja nüüd on loodetavast kaas tihedalt kinni ja korralik õli kah jälle sees. PS onju ilus number! PPS JAA, filtri vahetasin ka ära. |
|
| 6. oktoober 2005 | pole oluline | öösel varastati jawa ära. uue poisi maja eest. poiss on hästi õnnetu, poetan minagi paar pisarat... pidasin ikka salaplaani kunagi see ratas veel poisilt tagasi osta. ikkagi esimene! | |
| 9. oktoober 2005 | pole oluline | nad leidsid jawa üles! jäeti kusagile tallinna kesklinna maha. mittetöötavana, tõsi. aga no parem veidi katkine jaff kui äravarastatud jaff! | |
| 30. oktoober 2005 | 67 476 | esimene lumi on maha tulnud ja jälle ära sulanud ja päris külm on juba ka. sel päeval vähemasti on jube ilus ilm. poolsada kilomeetrit linnas tiirutamist lõpeb Brõnni talvekorteris. igaks juhuks veel päris hüvasti ei jäta, äkki veel tuleb paar laupäeva, mil on nii ilus ilm et tahaks hüpata ja karata ja ajan ta ikka veel välja... ah ja viimase kuuga suutsin loodetavasti ühe tulevase tsiklitibi tekitada. see on lihtne: võtad kellegi tagaistmele ja muudkui sõidad, kuni ta kas koju läheb, et ei iial enam tsikleid puudutada, või tõotab hääle värisedes, et tema teeb ikka ka load ära. hoiame pöialt! |
|
| 14. jaanuar 2006 | 67 476 | parem hilja kui üldse mitte: pesin Brõnni puhtaks (polnudki teine nii must) ja panin paagi ääreni täis. aku oli vahepeal tühjaks läinud (kaks kuud mitteaktiivset signalisatsiooni) ja jälle täis laetud. mis ei tähendanud, et ta ratast käivitanud oleks. "täkku" andes käis nigu mishka, aga pärast pesu polnud akul taas jaksu. lükkamise käigus käis üks pauk ja pärast seda ratast veeretades oli kusagil mootoris miski kolin... edaspidi lükates koliseb, tagurpidi lükates mitte. misse on?! mina kardan selliseid asju! |
|
| 1. veebruar 2006 | 67476 | vaikus.
no ei ole enam kolinat. ühtegi pidi liigutades ei ole ühtegi paha häält. |
|
| 15. aprill 2006 | 67476-67898 | tallinn-viljandi-tallinn. esimene sõit siis. aga minuta. siinkohal pean ära märkima, et mina sel suvel ei brõnni. jätan hooaja vahele ja panustan järelkasvule. aga olulisemad asjad, mis Brõnn läbi elab, ilmuvad siiski siia kirja. |
 |
| 15. märts 2007 | 68920 | kassiga ja ta vanaemaga kalamajas jalutades põikame sisse motodepoosse ("tule vaata, kust ma brõnni ostsin!"). käed langevad rüppe, pilk muutub häguseks, suule ilmub totakas naeratus. ma leidsin ta! ma olen juba paar aastat klassikust unistanud, aga pole mitte ühtegi - mitte ühtegi! - piisavalt ilusat leidnud. ma leidsin ta! järgmisel õhtul panen brõnni müüki. |  |
| 20. september 2007 | 69xxx | viimane sõit. logistiliselt ulmeliselt keeruline korraldada, aga ma ei saa selle rattaga niimoodi hüvasti jätta, et ma lihtsalt panen ta kärule ja viin depoosse letti. ei. ma pean temaga ise, me kahekesi, tartusse sõitma. on külm ja pime ja vihma tuleb ka. aga see on üks tunderohkemaid sõite, mis maailmas olemas on. jätan ta pea pisarsilmil tartu depoosse uut head omanikku ootama. hüvasti, sõber! |
aga raha on küll kõvasti läinud:
| kiiver | 1800 |
| motokool | 4150 |
| ratas | 42500 |
| ARK-s ümbervormistus | 600 |
| kõrvad | 230 |
| nahkpüksid | 1800 |
| kindad | 460 |
| raamat | 250 |
| jope | 4400 |
| vihmakombe | 600 |
| kotid | 450 |
| mask | 90 |
| kommunikatsioon | 1500 |
| soojad kindad | 706 |
| prillid | 392 |
| brõnni tekk | ise tegin |
| gorepüksid | 1900 |
| kettalukk | 200 |
| soe pesu | 300 |
| klapiregull | 600 |
| survival | 590 |
| kõrvad vol.2 | 100 |
| ülevaatus | 300 |
| tuuning-kell lenksu peale | sünnipäev tõi |
| matkakott | sünnipäev tõi |
| nukaketi vahetus | 5000 |
| vähe toekam brõnni tekk | 431 |
| signalisatsioon | 1600 |
| tagarehv | 1925 |
| kokku | 72874 |
| november 2007 | 69xxx |
epiloog saabub esimene huviline. see on üks mees peipsi äärest, kes tingib veits ja läheb siis koju raha järele, et esmaspäeval naasta. ma väga lootust ei heieta, aga esmaspäeval tuleb tartust teade, et mul on uue ratta raha olemas. teisipäev on esimene päev pärast üht 2002. aasta juulipäeva, mille ma veedan ilma mootorrattata. juriidiliselt siis. kurdan tervele ilmale, et depoo on talverezhiimil ja ma ei saa endale uut tsiklit. kammime siiski internetti ja valime lisavarustust - tallinna poes on kolm sinist uut armastust. |
| 21. november 2007 | 39435 | helesinine unistus on minu. alustame uut tabelit. suurema kireta valin depoo kolmest sinisest välja kõige viisakama - parim hind, kohver ja klaas küljes, rehvid korras. pärast hakkan mõtlema, kas ma konkreetse isendi selga üleüldse istusin. arvan, et mitte. kahetseda pole aga midagi. kiretult jätan depoosse mõned viiesajased ja palun ülejäänud raha tuua tartu poest, kuhu kallaste mees oma raha brõnni eest jätnud. jätame hüvasti, järgmisel päeval olevat käbi läinud ja unistuse bussi lükanud ning ülejärgmisel ühte lasnamäe kohta sõidutanud. mina sain selles veenduda nädalaid hiljem. |
 |
| 5. aprill 2008 | 39435 | minu suureks üllatuseks ei ole maailm nii loodud, nagu brõnn mulle esitles: laenad Jõult filtrivõtit (okei, ma ka varem ei teadnud, et selline asi on olemas, aga esimese õlivahetuse juures sain teada ja kasutada), keerad lahti õlimutri ja filtri, siis pealt selle korgi ka, siis alt mutri kinni, uue filtri keerad ka otsa ja pealt uus õli sisse. vaalmiis! aga ei. noh, esmalt seesama mutter, okei. siis pealt kork, et õhku peale saaks. kui õli otsas, lähened filtrile, millega pidu alles algab! selleks ajaks on sul kolm ja pool liitrit musta õli juba ratta all (tõsi, nüüd oleks tark see eemale tõsta ja tühi nõu asemele panna). keerad lahti filtrimutri, see kukub sulle pihku koos klaasitäie õli ja filtrikaanega. ole mees ja püüa kinni, et sinna kolme ja poole liitri sisse ei kukuks eksole. filter las sulpsatab, selle vahetad ju ära, aga seal filtri sees oli veel mingi pool või polt ja terve pihutäis mingit pisikest mudru, mida kindlasti veel vaja läheb. teisisõnu, supled veerandtunni õlis. sama teevad leegitorud ja veel pool ratast, mis lihtsalt paigutuvad seal all ja kõik. võta pool ratast lahti, kui ei meeldi! siis nokid vana filtri mingi pooli ümbert ära, eemaldad mõned tihendid, puhastad selle jama ära ja asendad puudujäägi koos uue filtriga saadud tutikate tihenditega. uus roosa filter kah mängu ja jääbki üle ainult kõik see lõbu õigesti kokku panna. kes mäletab, mismoodi? kuhu see vedru käis? kas see vedru oli üldse siit? mis päev täna on? kes ma olen?! kui käbi on kõik kenasti kokku lappinud ja sa end jälle kogunud oled, võid esmalt kindluse mõttes veenduda, et alumised augud on kinni, ja uue õli sisse valada. just nagu Brõnnil! koogitükk, kas pole! |
|
| 9. aprill 2008 | 39445 | ostuprotseduuri kiretuse kompenseerib kevadine kojusõit. pärast seda, kui paar korda logistika erilise hoolega perse keeratud, tellin ma lapsehoidja kassi und valvama ja hiilin, kiiver näpus, minema. lasnamäele, kus unistus on päikese kätte mind ootama sätitud. teen väikese tiiru maja taga ja leian, et võib linna minna küll (no võib ju juhtuda, et saabas ei mahu käiguhoova alla vmt). sõidame ülevaatusele, kus onu nendib, et ilus ratas on. istub peale ja läheb õlle järele. nali, tegelt teeb maja ümber tiiru, et testida signaali ja pidureid. kojusõidul on hinges veelgi pidulikum tunne ja kutsun kokku kiire liiguüksuse. õhtul seisabki suurleibkond (ja tabu) (ja mingi võõras tutt) ratta ümber, joob vahuveini ja ohib. nii ilus! kass keeldub paagilt maha ronimast, j kiidab kellasid ja onu kiidab OMA kellasid. ristime helesinise unistuse zebraks. |
 |
| 2008 | 39445-43661 | ma tean, et ma pole siin väga usin uudistepuistaja. võtan lihtsalt hooaja kokku: üsna varsti pärast koju kolimist tekib tungiv vajadus mootorikaitseraudade järele. mina temaga manööverdada ei julge - Brõnni seljas ulatusid täistallad peaaegu maha ja manööverdasingi istudes. Zebra on kõrgem ning varvastega on väga kehva, okei, võimatu, manööverdada. aga kuna ma pole seda kunagi teinud, tundub käekõrval lükatõmbamine hirmus ja olen veendunud, et kukutan teise maha. niisiis kaob käbi nädalavahetuseks hevimehe garaaþi ja naastes esitleb imekeni musti kaitseraudu - ise tehtud, aga näevad välja nagu tehase originaalid. minu loengud ilust nimelt päädisid sellega, et keevitama tõttamise asemel surfas käbi natuke internetis ja tuli koju kolme-nelja fotoga raudadest, mis sellistele ratastele maailmas on tehtud. hääletasime ilusaimaks tehase omad ja täpselt sellised ta tegigi. imeline, kas pole! noh, siis selgus, et meil on kittyga vaja matkama minna. mida teeb tõeline mees, kui naine ütleb, et ta otsustas sõbrannaga motomatkale minna? - "noh, siis ma pean kohvriraamid keevitama." keevitaski! siis ma käisin suvel korra viljandis, naastes 100% paduvihmas. siis 28. augustil mingit motolugu kirjutades tekkis nii suur vajadus motosügise järele, et korraldasime kiiresti vanaema kassi karjatama ja kihutasime... noh, saaremaale. sest motosügisel oli kallis pilet. aga saaremaal oli saun ja saarlane ja taevalik ilm ja üldse - peaasi, et sõita saaks! ajalooline reis, sest ma istusin 25 meetrit pärast väravast väljumist tagaistmele ja jäin sinna, kuni väravast jälle sisenesime: tallinn-virtsu-puhtulaelatu-virtsu-kuivastu-orissaare-maasi-pöide-orissaare-karja-angla-triigi-panga-kihelkonna-kuressaare-kuivastu-virtsu-tallinn. sest et ma olin eelmisel õhtul sõrmest tüki välja lõiganud ja see puuduv tükk oli kinda sees nii valus, et ma olin sidurdamisvõimetu. teel kadus üks kõrv ära, aga sest pole lugu. kevadel ma tegin ühe tallinna motopoe kõrvadest tühjaks ja sõlmisin diili, et nad rohkem neid müüki ei võta. ma olen nüüd elu lõpuni mustade kiivrikõrvadega varustatud! sügisel käisin korra kohilas ja natuke tööl ka. noh ja siis keerati kellad valeks ja ilm läks nõmedaks. võidsin saapad sisse ja panin karpi ning pesin püksid-kindad puhtaks. |
|
2003. juuni alguses tegime esimese matka.
eessõna asemel:
ärgu kogenud tsiklimatkajad nüüd narrigu ega halvustagu. algajatele
ongi kõik detailid huvitavad ja elevusttekitavad. ikkagi esimene sõit
linnast välja, esimesed öised kogemused, esimesed suhtlemised teiste
'gängidega', esimesed 100 km/h ületamised ja esimesed nõelajad
visiiri all.
meenutage või
enda esimesi sõite!
pilte konkreetsest reisist
kahjuks pole.
esmalt statistikat.
tallinna piirist peipsi äärde 201 km. tagasi veidi alla 200 km - kasutasime
väikesel määral teist teed. garaazhiuksest tagasi garaazhiukseni
ca 420 km.
a) reede õhtu neste
tallinna servas - 7,79 l ja läbitud oli 145,7 km (linnas eelnevalt), seega
linnas kütusekulu 5,35 l/100 km (ei puutu tegelikult asjasse, aga on võrdluseks).
kell: 20.50. tripmeetri keerame nüüd nulli.
b) statoil mustvees - võtsime
8,49 l ja läbitud oli 170,3 km, seega kulu 4,99 l/100 km. üsna märkimisväärse
osa teest sõitsime ca 110 km/h.
kell: 23.45
c) pühapäeval as
raktoomi tankla vinni vallas - 5,74 l ja läbitud eelmisest tankimisest
116,8 km (total 287,1), kulu sel etapil 4,91 l/100 km.
kell: 17.39
kohtusime karmo ja tema hondaga linnaserval
statoilis reede õhtul veidi enne kella üheksat. eespool oli taevas
hirmuäratavalt tume. karmo viitas selja taha ja ütles, et rooslepas
on ilus ilm, lähme hoopis sinna. äkitse keeras tanklasse sisse korralik
brõnnigäng: madalad chopperid korraliku urinaga. 'kõige hirmsam
neist' (jüri öö 2003) astus rõõmsalt meile ligi
ja küsis 'noh, kas ka vihmavarjus?'. arutasime siis kuuekesi, et sinnapoole
ei saa sõita, seal on taevas pime. aga siis nad tegid kõne maardusse
ja teatasid meilegi, et maardu taga on selge. sekundi pärast kõigil
mootorid urisesid ja meil olid kõrvad lukus. enne, kui suutsime sisse
hingata, olid kutid läinud. paigaltvõtt oli... no neil polnud kiirendusrezhiimi
üldse - neil oli stop ja drive, ilma go'ta.
mõnekümne kilomeetri pärast oli teeserval üks auto ja gäng seal kõrval. puhkasid või sirutasid või oli mingi muu põhjus, ei tea. lendasime 120-ga mööda. meie kiirust eriti ei langetanud, aga mingil hetkel ilmusid kutid meile peeglitesse. ma ei kujuta ette, mis kiirust nad pidid arendama, et meile järele jõuda. aga mööda nad ei läinud, kiibitsesid niisama.
500 meetrit enne viitna kõrtsi keerasime ühte tanklasse, et pissida ja sirutada. pissida ei saanud, aga mööda sõitis madala lörinaga see 'kõige hirmsam'. tema järel kilomeetrise vahega teine. siis läks kohe tükk aega mööda, tuli kolmas. pööras tanklasse sisse - vist pidas meid oma semudeks. sõitis meile kõrvale, kiskus visiiri üles ja küsis, kas me teisi pole näinud. ütlesime, et andku tuld, juba 5 min tagasi kimasid mööda. kutt oli läinud taas enne, kui saime sisse hingata.
viimast korda nägime neid viitna kõrtsi juures, kus kõigehirmsam karmo hinnnagul küünlaid näppis ja üritas oma ratast käima lükata. pissisime ja läksime edasi. naiste wc-s oli lehekülg soome ajakirjast Lollo.
sõit läks edasi pikemate peatusteta ja suuremate elamusteta rakverest läbi ja kusagilt siis mustvee peale. ilm läks üha pimedamaks ja pimedamaks. mustvees oli juba täitsa pime. tegime peatuse shellistatoili tanklas ja kuna minu hinnangul olime samahästi kui kohal - 10-15 km veel, ostsime kolm siidrit. kell olla 12, mis oli päris üllatuslik. kõne mu tädile, kes meid uuskülas ootas, vaigistas me samahästikuikohalolemise elevust, sest ta ütles, et sealt on veel 50 km tulla. nukker, kõik olime väsinud, eriti minu gaasikäsi. ja jahe hakkas ka juba.
tanklas oli mitu siksitäit verinoori purupurjus venelasi, kes meie peale silda, näppu ja juukseid viskasid. kuttidel oli paar küsimust - 'mitu kuubikut?' ja 'mis firma?' -, mille vastustest piisas, et huilata ja ülespidi pöialt näidata ja tõdeda 'harooshaja tjeknika!'.
tanklamees oli suht ehmunud olekuga, sest tal oli korraga kaelas tsikligäng ja lärmavad venelased.
lahkusime kifti tinnaga öhe, kus ootas meid ees perekond rebaseid või kedagi - palju mingi punase looma poegi sebis teel ja tee kõrval. saime õnnelikult mööda.
nohja siis karmo pissis põõsas
(ikkagi 50 km veel! tanklas oli wc katki) ja ainult kahest lähestikkuasetsevast
külast sõitsimegi läbi, kui juba tuli kauksi, kust ma teadsin
kindlalt veel vaid 5 km olevat. seni olin kogu pimeda aja karmo tagatule järgi
orienteerunud, nüüd sai tema minu oma järgi sõita. ja
olimegi kohal kohe. kaks kiltsa enne lõppu oli veel üks kole s-kurv,
mille olemasolu ma teadsin ja olin ettevaatlik, kuid millest ei hoiatanud ükski
märk. polnuks kuigi meeldiv sinna hoiatuseta 80-90ga sisse lennata. 
no igatahes olime siis kohal. kell oli pool üks öösel umbes ja 94-aastane vanavanaema magas ja hommikul imestas, kas öösel sadas vihma, et koledasti olla müristanud. sõime võileiba, veensime erutunud tädipoega et me ausõna ei tee enam midagi põnevat, jõime siidrid sisse ja vajusime väsinult, kuid õnnelikult unenägudeta unne (mis oli üllatus, olin kindel et unes on kurvid ja visiiri alla lendavad putukad).
pühapäevasel tagasiteel otsustasime teha väikse shortcuti, mis sisaldas 8-kilomeetrist kruusalõiku. see polnud küll väga tore, sest kõik kohad said tolmuseks ja veeremise asemel Brõnn ujus me istumise all. palju kiiremini kui 40km/h ei julenud ujuda.
väiksed asfaltteed olid seejärel mõnusad, aga peterburimaantee kiirteel oli tuul raagelt vastu ja 120-st polnud kiirusevalikul juttugi (ei jaksand kinni hoida).
bensapeatuses kohtasime mingeid
eesti jõmme, kel viinalõhn nokast sama kaugele käis kui mustvee
omadel. seekord olid küsimused huvitavamad - 'kas see on harley' ja 'kuidas
kiirendab?'. me ei teadnud, kuidas, aga polnd hullu, palusid aint, et me ära
minnes ikka häält ka
teeksime. tegime.
karmo kiivri visiiril oli
pärast ruuttolline kollane plärakas. ilmselt oli tegu
eriti suure, mahlase ja õietolmuse insektiga. minu visiirile kollast
lärakat ei tekkinudki (paar pisikest putukat ainult), sest lärakas,
selle asemel et lärastuda, puges mulle kiivri sisse. õnneks sain
kiirelt pidama ja visiiri üles kakkuda. enne nõelamist päästsin
ta lahti. vedas.
jüri öö sõnul näitasid möödasõitvates autodes erutatud emad oma väikestele lastele kõrvadega mootorratturlammast. mää.
aga mina ei tea neist midagi, sest erinevalt õhuaugus viibivast ja end vabalt tunda saanud jüri ööst ei saanud ma pead üldse pöörata tuule tõttu. reavahetused olid üliohtlikud, sest tuli vaadata, ega kedagi mu kõrval pole. ühel korral sellisel hetkel rebis tuul visiiri lahti, päris ehmatav oli. ja mingitel lõikudel oli tuul ka 90-100 kiirustel selline, et viiks nagu kiivri peast. surusin iga kuue kilomeetri järel ta sügavamale pähe. siis oli enamvähem. ja kruus on tsiklisõiduks ikka sitt pinnas küll.
ahah ja laupäeva õhtul helistas grillimise vahele ema, kes andis ülevaate Seitsmestest Uudistest: "Otepääl oli täna politsei mingi töövõtete demonstratsioon (ma ei mäleta ka, mingi tore pidu igatahes, kus ilmselt poisikesed autodesse lasti ja näitlikult paar pätiks kehastunud kadetti raudu pandi jne), mida oli uudistama kogunenud umbes paarsada tsiklimeest"
UUDISTAMA!
***
juuli keskel tegime teise matka.
pakkisime jüri ööga end brõnnile, ühe seljakoti ka, ja asusime tartu poole teele. tore oli, ja õnn, et vahetult enne Depoost vihmariided ostsime. kolm tundi laussadu ja sõna otseses mõttes ligunemist. uued riided tegid head tööd kogu raha eest. ainult et veekindlad saapad ja kindad peaks ka muretsema.
***
vot aga kus septembris alles tegime matka! väike Tartu-ots veel ja sellega esimene suvi piirdus. edasi tuli lumi ja siis läks lumi ära, tuli tartu ja kokkutulekuid ja muid toredusi. aga no kõike ka ei jaksa kirja panna.
